Tänavu talvel viis Eesti Pagulasabi koos partnerite Soome Pagulasabi, Iirimaa Pagulasabi ja Taani Pagulasabiga läbi rahvusvahelise uuringu, et paremini mõista rände- ja pagulastaustaga noorte vajadusi ja vaateid. Uuringust selgus, et noored soovivad rohkem võimalusi teistega kohtumiseks, uute oskuste arendamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Samal ajal takistavad nende osalemist kõige enam ajapuudus, keelebarjäär ning vähene teadlikkus pakutavatest võimalustest.
Uuringus osales kokku 227 noort vanuses 13–29 aastat Eestist, Soomest, Iirimaalt ja Taanist. Osalejad pärinesid 14 erinevast riigist ning nende seas oli nii pagulasi kui ka rändetaustaga noori, kes olid kas sündinud oma praeguses elukohariigis või sinna hiljem elama asunud. Uuring viidi läbi kaheksas keeles. Vastajad kaasati uuringusse partnerite noorteprogrammide kaudu ning tulemused peegeldavad seetõttu just nende noorte kogemusi.
Eestis osales uuringus 65 noort. Enamik vastanutest olid 13–17-aastased ning on Eestis elanud 3–5 aastat. Peaaegu kõik osalejad olid Ukraina pagulastaustaga noored, kes saabusid Eestisse pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas 2022. aastal.
Järgnevalt anname põhjalikuma ülevaate uuringu tulemustest, et tutvustada noorte vaateid ja kogemusi ning pakkuda inspiratsiooni noorsootöötajatele ja teistele valdkonna spetsialistidele tegevuste ja tugiteenuste kujundamisel, mis lähtuvad noorte endi vajadustest.
Millistes tegevustes soovivad noored osaleda ja mis neid seejuures takistab?
Enamik noori kõigis neljas riigis olid varem osalenud spordi- või eri välitegevustes, mis olid kõige eelistatumad tegevused ka tulevikule mõeldes. Valdkonniti olid Iirimaal populaarseimad poliitika ja inimõigustega seotud tegevused, samal ajal kui Eestis tunti suurt huvi ka sotsiaalse suhtluse ning loominguliste tegevuste vastu, nagu kunst, muusika ja teater. Kõigis riikides oli peamine kommunikatsioonikanal toimuva kohta sotsiaalmeedia, millele järgnesid sõbrad ja perekond.
Peamine osalemist takistav tegur oli ajapuudus, kuna noortel on kohustused seoses kooli, töö või perekonnaga. Kuigi see on paljude noorte puhul levinud tegur, võib tegemist olla täiendavate surveteguritega pagulasperedes, kus noored võtavad sageli varakult rohkem vastutust koduste kohustuste ees.
Teine levinud takistus oni keeleoskus, seejuures kogesid vähem raskusi need noored, kes olid sündinud oma elukohariigis või elanud seal üle viie aasta. Iirimaal oli keelebarjääri mõju väiksem tänu inglise keele laialdasele kasutamisele, kuid seal toodi rohkem esile hoopis kauguse ja transpordiga seotud takistusi. Kõigis riikides oli probleemiks ka vähene teadlikkus pakutavatest tegevustest.
Piiratud keeleoskus ja vähene info olemasolevatest teenustest ja võimalustest on rändetaustaga noorte seas levinud väljakutsed. See rõhutab vajadust jagada teavet aktiivselt ning tagada, et tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad sõltumata keeleoskusest, näiteks mitmekeelselt või madala lävendi põhimõttel korraldatuna.
Noorte kaasamine ja võimestamine
Oluline eesmärk pagulasorganisatsioonide koostöös on julgustada noori võtma juhtrolli, looma neile olulistel teemadel tegevusi ning laskma nende häälel ühiskonnas kõlada. Seetõttu uurisime ka seda, kuidas noored seda ise tajuvad ning milliseid teemasid nad sooviksid edendada.
Mõned noored tundsid, et nende arvamust ei võeta alati arvesse keelebarjääri või sotsiaalse staatuse tõttu. Piiratud keeleoskus ja vähesed võimalused oma mõtete väljendamiseks võivad muuta ideede jagamise keeruliseks, rõhutades vajadust luua rohkem võimalusi rändetaustaga noorte tähenduslikuks osalemiseks ja nähtavuseks ühiskonnas.
Kõigis neljas riigis oli noorte seas kõige populaarsem teema tervis ja heaolu, mis peegeldab nii selle üldist olulisust noorte jaoks kui ka varjupaigataotlejate ja pagulaste vaimse tervisega seotud eripäraseid väljakutseid. Iirimaal ja Taanis olid samuti olulised teemad lõimumine ja suhtlus ning inimõigused ja võrdõiguslikkus, mis näitab rändetaustaga noorte tugevat teadlikkust sotsiaalse sidususe ja õiguste teemadest. Vajadust saada võimalusi neile oluliste teemade edendamiseks kirjeldasid kaks Iirimaa noort vastajat:
[Ma tahan] edendada inimõigusi, võrdsust ja haridust oma kogukonnas, sest need aitavad inimestel rahus koos elada ja üksteist paremini mõista. Mõnikord tunnen, et minu ideid ei kuulata, sest noori või teistsuguse taustaga inimesi ei kaasata alati otsustamisse.
Usun, et noortel peaks olema rohkem võimalusi oma oskuste arendamiseks, enesekindluse kasvatamiseks ja teistega suhtlemiseks. Minu kogemuse põhjal on paljud noored motiveeritud, kuid neil ei ole alati ligipääsu õigele toele, teabele või turvalistele ruumidele, kus end väljendada.
Ukraina noorte seas Eestis oli kõige populaarsem teema loovus (69%), mida nähti kui viisi lõõgastumiseks ja eneseväljenduseks ning oma heaolu toetamiseks. Sellele järgnesid töö ja karjäär (29 vastust) ning haridus ja koolitused (26 vastust), mis peegeldavad olulisi tulevikuväljavaadetega seotud muresid. Piiratud eesti keele oskus on endiselt oluline takistus õpingute jätkamisel ja pikaajaliste karjäärivõimaluste saavutamisel.
Lõimumine ja sotsiaalne sidusus
Erineva kultuuritaustaga noorte omavaheline suhtlus toimub kõige sagedamini koolides ja sõpruskondades, aidates vähendada segregatsiooni ning tugevdada sotsiaalset sidusust. Eestis ja Soomes on peamiseks kokkupuutekohaks kool, kus kohtutakse kohalike noortega, samal ajal kui Iirimaal toimuvad kohtumised sagedamini noorteorganisatsioonide ja lõimumistegevuste kaudu. Taanis, kus paljud vastajad olid vanemad ning suurema tõenäosusega ka ise kohalikku päritolu, suheldakse peamiselt sõpradega.
Enamik vastajaid hindas oma kuuluvustunnet ühiskonnas mõõdukaks kuni tugevaks: 39% tundis, et nad kuuluvad ühiskonda „mingil määral“, 59 vastajat „üsna palju“ ja 26 „täielikult“, samas kui väiksem osa tundis kuuluvust „vähe“ (18) või „üldse mitte“ (6).
Kõigis neljas riigis olid oma elukohariigis sündinud noored tõenäolisemalt seisukohal, et nende arvamust kuulatakse kogukonnas, koolis ja ühiskonnas „sageli“. See viitab sellele, et kohalikus riigis sündimine on seotud tugevama nähtavuse ja ärakuulamise tundega, mida võib selgitada parema keeleoskuse ja laiema sotsiaalse võrgustikuga.
Noortelt küsiti ka nende kuuluvustunde ja kultuuridevahelise sideme kohta. Mõned rändetaustaga noored tundsid suuremat mugavust suheldes eakaaslastega, kellel on sarnane rändekogemus, kirjeldades üksteisemõistmist ja solidaarsust:
„Tunnen end mugavalt suheldes erineva taustaga inimestega, sest tulen ka ise teisest kultuurist. Olen pärit Hispaania kultuuriruumist ja mul on väga mitmekesine sõpruskond. Tunnen, et kuulun ühiskonda, kuid võib-olla mitte konkreetselt Soome ühiskonda. Ma ei tunne nende kultuuri, traditsioone ega keelt ning see tekitab minus kõrvalejäetuse tunde. Kuid loodan ühel päeval keele ära õppida ja siinse kultuuri ja traditsioonidega paremini tutvuda.“
Üks noor Taanist tõi esile, et erinev rahvuslik ja usuline taust võib mõjutada kuuluvustunnet:
„Mind kasvatati koos eri rahvustest inimestega ja mu vanemad õpetasid mind olema avatud kõigi suhtes. Mõnes mõttes tunnen, et kuulun, kuid teisest küljest ei ole minu usk ja rahvus alati täielikult aktsepteeritud, mistõttu ei tunne ma end alati täielikult kuuluvana.“
Iirimaa ja Taani noored tõid esile, et ühistegevustes osalemine aitab ületada kultuurilisi erinevusi ja luua sidemeid:
„Tunnen end mugavalt suheldes erineva kultuuritaustaga ja kohalike noortega, sest mulle meeldib õppida uusi kultuure ja jagada ideid. Mõnikord on keele- või kultuurierinevuste tõttu raske, kuid püüan alati kontakti luua ja sõpru leida. Tunnen, et kuulun ühiskonda, sest osalen kogukonna tegevustes ja mulle meeldib teisi aidata.“
„Probleem on selles, et erinevate gruppide segunemiseks on vaja rohkem kokkupuuteid. Kui lähed üritusele, lähed tavaliselt koos sõpradega. Kui tegevus toob kokku erinevad grupid, tekib ka rohkem uusi sõpru. See on nagu lumepalliefekt. Kui kõik sõbrad on ühest grupist, peab segunemist teadlikult soodustama.“
Kokkuvõte
Selle uuringu tulemused näitavad, et rände- ja pagulastaustaga noored soovivad aktiivselt osaleda ühiskonnaelus, luua uusi kontakte ning arendada oma oskusi, kuid nende osalemist takistavad sageli praktilised tegurid, nagu ajapuudus, keelebarjäär ja vähene teadlikkus võimalustest. Kuigi koolid, sõpruskonnad ja noorteorganisatsioonid mängivad olulist rolli kultuuridevaheliste kontaktide loomisel, on vaja teadlikumaid ja sihipärasemaid tegevusi, et tagada võrdne ligipääs ning luua kaasavaid keskkondi, kus kõik noored tunnevad end kuulduna ja väärtustatuna. Parem keeletugi ja info ning erinevate gruppide vahelise sisuka suhtluse teadlik soodustamine on olulised sammud kaasavama noorsootöö ja tugevama sotsiaalse sidususe suunas Euroopas.
Tegevuste ja programmide kavandamisel on oluline arvestada, millised tegevused, teemad ja valdkonnad on noortele endile olulised. Noorte kaasamine või neile juhtrolli andmine tegevuste ja projektide kujundamisel aitab muuta programmid sisukamaks ja mõjusamaks. Samuti on oluline mõista miks rändetaustaga noored ei pruugi end alati täielikult kodus tunda ühiskonnas, kus nad elavad, ning tegeleda kuuluvustunde ja erinevate kultuuride vahelise lõimumise küsimustega.
Uuring viidi läbi käimasoleva koostööprojekti “Refugee Councils United for Youth” raames, mille eesmärk on arendada rahvusvahelist noorsootööalast koostööd nelja pagulasorganisatsiooni koordineeritud tegevuse ja kogemuste vahetamise kaudu. Projekti rahastab Euroopa Liidu Erasmus+ programm.